Üks hoone, kaks tribunali: mis toimub Poola konstitutsioonikohtus

Pärastlõunal ilmus kohtu veebilehele teade: kohtu esimees Bogdan Święczkowski ja tema asetäitja Bartłomiej Sochański on kõrvaldatud ametikohustuste täitmisest.

Korralduse andis kohtunik Anna Korwin-Piotrowska. Poola Seim valis ta tänavu. President Nawrocki ei võtnud tema ametivannet vastu ja ta andis selle ilma presidendita. Święczkowski ei lubanud teda tööle asuda.

Õigusliku alusena nimetas Korwin-Piotrowska üldkohtute korralduse seaduse artiklit 130. See lubab kohtu esimehel või justiitsministril kohtuniku töö viivitamata kuni üheks kuuks peatada, kui kohtunik on tahtliku kuriteo toimepanemiselt tabatuna kinni peetud või kui kohtu autoriteet või teenistuse olulised huvid nõuavad viivitamatut kõrvaldamist; kui kohtunik on kohtu esimees, võib seda teha ainult minister. Ta rääkis ka „põhiseaduslikust hädaseisundist“. Põhjenduses on märgitud, et Święczkowski ei ole alates 9. aprillist lasknud äsja valitud kohtunikel õigust mõista, on jaganud kohtuasju omavoliliselt ja blokeerinud kohtunike üldkogu kokkukutsumist. Üldkogu kutsus ta kokku 3. novembriks.

Kohtu pressiesindaja Weronika Ścibori sõnul sisenesid seitse tänavu valitud kohtunikku hoonesse Riikliku Kaitseteenistuse (SOP, allub siseministrile) saatel — peaministri kantselei poolse värava kaudu, mitte tänava poolt, kuhu olid kogunenud protestijad.

Pärast seda, kui Korwin-Piotrowska teatas ohust kohtunike elule ja tervisele, sisenes politsei kohtu territooriumile. Politsei teatel hoonesse ei mindud.

Kohtu ametlik X-i konto, mida kontrollis endiselt Święczkowski pool, teatas kohtu veebilehe „ebaseaduslikust ülevõtmisest“, märkis, et Korwin-Piotrowska ei ole konstitutsioonikohtu kohtunik, ja kirjutas, et kõik asjaosalised panevad toime riigipöörde kuriteo.

Väljas lõikasid Święczkowski toetajad elektritööriistaga läbi väravaketi. Kolm inimest peeti kinni üle aia ronimisel. Święczkowski lahkus territooriumilt, öeldes, et ta ei hakka politseiga võitlema ja tuleb tagasi koos presidendiga.

Justiitsminister ja peaprokurör Waldemar Żurek esitas viis puutumatuse äravõtmise taotlust — neli Święczkowski ja ühe Sochański kohta — koos 50 köite toimikumaterjalidega. Need võttis vastu Korwin-Piotrowska kui pikima staažiga kohtunik.

Partei Õigus ja Õiglus (PiS) esimees Jarosław Kaczyński kirjutas X-is, et „tänasest muutub Poola politseiriigiks“, ning kutsus õhtul kohtu ees presidenti üles tegema kõik, mis on tema volituste piires, „et see peatataks“.

President Nawrocki lendas riigivisiidile Senegali. Lõuna-Hispaania kohal andis ta korralduse lennuk tagasi pöörata: „Sellisel hetkel peab president olema Poolas.“

Umbes kell 1 öösel sisenes Nawrocki koos Poola ülemkohtu esimese esimehe Zbigniew Kapińskiga kohtuhoonesse. Järgnes rüselus. Video on avaldatud, kuid toimunu tõlgendused lahknevad:

• kohtunik Maciej Berek kirjutas, et president „valis füüsilise vastasseisu tee konstitutsioonikohtu kohtuniku Anna Korwin-Piotrowskaga“;
• presidendi esindajad väitsid, et kohtunikud rikkusid presidendi puutumatust.

Teateid vigastatutest ei ole.

Meedia teatel ütles president kohtunikele, et nad ei ole konstitutsioonikohtu kohtunikud ja võtavad hoone üle ebaseaduslikult.

Umbes kell 5 hommikul lahkus Nawrocki hoonest. Tema avalduse luges ette presidendi kabineti juht Paweł Szefernaker: öösel „rikuti Poola põhiseaduslikku korda ja võeti vägivaldselt üle riigi põhiseaduslik organ“. President nõudis, et valitsuse saadetud jõud lahkuksid kohtu territooriumilt, ning kutsus Poola sisejulgeolekut ähvardavale ohule viidates kokku kiireloomulised konsultatsioonid parlamendierakondadega.

Peaminister Donald Tusk kirjutas X-is, et pärast aastatepikkust PiS-i seadusetust on õigusriigi taastamine raske ja kohati valus protsess, mis nõuab otsustavat tegutsemist: „Teist teed ei ole.“

Ametist astusid tagasi kaks suursaadikut: Paweł Soloch Rumeenias ütles, et pärast katset konstitutsioonikohus ebaseaduslikult üle võtta ei näe ta võimalust ametis jätkata, Jakub Kumoch Hiinas aga lahkus, viidates sündmustele kodumaal. Ülemkohtu esimene esimees Kapiński oli juba 30. oktoobri õhtul avalduses kirjutanud, et politsei ei tohi olla võimulolijate poliitilise tahte elluviimise vahend.

2015. Kodanikuplatvormi (PO) lahkuv enamus Poola Seimis valis kohtusse viis kohtunikku — kolm novembris vabanevatele kohtadele ja kaks kohtadele, mis vabanesid alles detsembris, pärast uue Seimi kokkutulekut. Uus PiS-i valitsus ja president Andrzej Duda neid kohtunikke ei tunnustanud ja valisid oma viis. Detsembris otsustas kohus, et kolm PO valitud kohtunikku olid valitud seaduslikult, kaks mitte. Duda ei võtnud siiski ühegi neist kolmest ametivannet vastu.

See detail jääb sageli kõrvale: vaidluse alguses käitusid küsitavalt mõlemad pooled. PO püüdis valida kohtunikke kohtadele, mis ei olnud veel vabad; PiS vastas, nimetades omad ka sinna, kus valimine oli seaduslik.

2016–2023. PiS-i valitsus keeldus avaldamast endale ebameeldivaid konstitutsioonikohtu otsuseid ning Euroopa Komisjon algatas õigusriigi menetluse. 2021. aastal leidis Euroopa Inimõiguste Kohus kohtuasjas Xero Flor vs. Poola tehtud otsuses, et kohtukoosseis, kuhu kuulus ebaseaduslikult ametisse nimetatud kohtunik, ei ole „seaduse alusel moodustatud kohus“. Samal aastal kuulutas konstitutsioonikohus osa ELi aluslepingu sätteid Poola põhiseadusega vastuolus olevaks.

2024. Pärast 2023. aasta valimisi tuli võimule Tuski koalitsioon. 6. märtsil võttis Poola Seim vastu resolutsiooni, mille järgi mitme kohtuniku ja kohtu juhtkonna ametisse nimetamine ei ole seaduslik. Valitsus lõpetas kohtu otsuste avaldamise ja täitmise ning keeldus täitmast vabu kohti, mis tekkisid kohtunike üheksa-aastaste ametiaegade lõppemisel. Detsembris sai kohtu esimeheks Bogdan Święczkowski, kes oli PiS-i valitsuse ajal olnud prokuratuuri kõrge ametnik.

18. detsember 2025. Kohtuasjas C-448/23 Komisjon vs. Poola, milles Euroopa Liidu Kohus rahuldas komisjoni hagi täies ulatuses, leidis kohus, et Poola konstitutsioonikohus ei vasta sõltumatu ja erapooletu, seaduse alusel eelnevalt moodustatud kohtu nõuetele ning et selle 2021. aasta otsused rikkusid ELi õiguse ülimuslikkuse põhimõtet. Tuski valitsus rikkumist ei vaidlustanud.

Märtsis hakkas koalitsioon vabu kohti täitma. Oktoobriks oli Poola Seim valinud kaheksa kohtunikku, mis annab Seimi valitutele 15-liikmelises kohtus teoreetiliselt enamuse.

Poola seadus näeb ette, et konstitutsioonikohtu kohtunik annab ametivande „presidendi ees“. President Nawrocki, kes valiti 2025. aastal PiS-i toel, võttis kolme kohtuniku vande vastu, kuid viie vannet ei võtnud, seades kahtluse alla valimismenetluse ja kandidaatide kvalifikatsiooni. Need viis andsid vande ilma presidendita ja esitasid selle presidendi kantseleile. Święczkowski ei lubanud neid tööle asuda.

Edasised sündmused:

• Mai. Euroopa Inimõiguste Kohus andis esialgse õiguskaitse korralduse lubada neli kohtunikku tööle. Święczkowski vastas, et EIK-il puudub selles pädevus. Hiljem otsustas konstitutsioonikohus, et president ei ole kohustatud Seimi valitud kohtunike ametivannet vastu võtma.
• September. Prokuratuur esitas kohtu kantselei direktorile ja turvaülemale süüdistuse uute kohtunike tööle asumise takistamises. Mõlemad end süüdi ei tunnistanud; kohus nimetas süüdistusi hirmutamiseks. Święczkowski omakorda algatas distsiplinaarmenetluse kolme kohtuniku vastu, kelle ametivande president oli vastu võtnud, kuid kes solidaarsusest kõrvale jäetud kolleegidega boikoteerisid üldkogu.
• Oktoober. Ilma presidendita andis ametivande ka Maciej Berek, Tuski valitsuse endine ametnik. Presidendi kantselei kahtleb, kas tal on seaduses nõutav tööstaaž; Berek ütleb, et on tõendid esitanud.
• Mitu nädalat enne 30. oktoobrit hoidsid PiS-i toetajad kohtu ees laagrit, et uued kohtunikud sinna ei pääseks.

Juristid ei ole ühel meelel ka valitsusele soodsas leeris. Õigusprofessor ja konstitutsiooniõiguse teadlane Marcin Matczak, PiS-i reformide pikaaegne kriitik, kirjutas X-is, et kohtu esimehe ametist kõrvaldamiseks õiguslikku alust „ei ole miljonil põhjusel“: justiitsminister teostab järelevalvet üldkohtute, mitte konstitutsioonikohtu üle. Endine konstitutsioonikohtu esimees Jerzy Stępień ütles seevastu ajalehele Rzeczpospolita, et näeb sellisele korraldusele „teoreetiliselt“ formaalset õiguslikku alust, kuid ei soovi asja ette ära otsustada, sest olukord nõuab põhjalikku analüüsi.

Just seepärast ei saa seda kriisi lahendada tavalisel viisil. Mõlemad pooled saavad osutada teise poole tegelikule rikkumisele. Ja ainus institutsioon, kes võiks vaidluse lahendada, on seesama, mille üle vaieldakse. Żureki puutumatuse taotlused arutab konstitutsioonikohus — aga milline?

Läti konstitutsioonikohtu seadus näeb ette sarnase korra:

• kohtunikud kinnitab Läti Seim (§ 4 lg 1);
• ametivande „võtab vastu Vabariigi President“ (§ 5 lg 1);
• „konstitutsioonikohtu kohtunik asub ametikohustusi täitma pärast ametivande (pühaliku tõotuse) andmist“ (§ 5 lg 2).

Erand on kohtunikud, kes on juba andnud vande mõne teise kohtu kohtunikuna — nad vannet uuesti ei anna ja alustavad tööd kohe pärast kinnitamist (§ 5 lg 3). Kohtu esimehe ja aseesimehe valivad kohtunikud ise enda seast kolmeks aastaks (§ 12).

See ei tähenda, et Lätit ähvardaks Poola stsenaarium. Kuid formaalselt on Läti süsteemis sama koht, kus Poola jõudis ummikusse: hetk parlamendi otsuse ja presidendi poolt vande vastuvõtmise vahel. Seni ei ole see Lätis probleemiks olnud, sest ükski president ei ole vannet vetona kasutanud.

Poola kogemus näitab, et institutsioone ei kaitse ainult seaduse täht, vaid ka poliitikute valmidus pidada kinni piiridest, mida pole kunagi olnud vaja seadusesse kirjutada. Kui see valmidus kaob, selgub, et seadus kaitseb vähem, kui arvati.

• 3. november. Korwin-Piotrowska kokku kutsutud konstitutsioonikohtu kohtunike üldkogu. Tema sõnul on päevakorras kohtu 2027. aasta eelarve ja viie puutumatuse taotluse arutamine; Święczkowski saab anda selgitusi.
• 3. november, 15:00. President on kokku kutsunud Rahvusliku Julgeoleku Nõukogu kinnise istungi. Meedia teatel on päevakorras USA vägede alaline baas Poolas, mitte konstitutsioonikohus. Sławomir Mentzen (Konföderatsioon) kutsus üles nõukogu kokku kutsuma kohtu asjus.
• Presidendi kiireloomulised konsultatsioonid parlamendierakondadega — välja kuulutatud 31. oktoobri hommikul „tänaseks“, aega märkimata; kas ja millise tulemusega need toimusid, ei olnud artikli avaldamise ajal avalikult teada.
• Święczkowski ja Sochański puutumatuse äravõtmise taotlused.

• Mida presidendi konsultatsioonid parlamendierakondadega on andnud ja kes neis osalesid.
• Kas ja kuidas on reageerinud Euroopa Komisjon. Komisjoni ametlikku avaldust me enne artikli avaldamist ei leidnud.
• Kas 3. novembri üldkogu toimub ja milliseid kohtunikke kumbki pool selle liikmeteks peab.
• Mis täpselt toimus rüseluse ajal kohtuhoones — poolte versioonid lahknevad ja avaldatud video näitab vaid osa.
• Täpseid arve: septembri teadetes nimetatakse kuut märtsis valitud kohtunikku ja nelja, kelle vande vastuvõtmisest keelduti; oktoobri teadetes kaheksat tänavu valitut ja viit, kelle vande vastuvõtmisest keelduti (sealhulgas Berek). Artiklis on kasutatud uusimaid arve.