Hiina tuleb rööbastega: Lätile jääb Kesk-Aasia — läbi Venemaa

Minu Facebook Reelsis ilmus venekeelne lugu. Selles räägib Vladimir Žirinovski vaikselt, peaaegu väsinult ühele anonüümsele vestluskaaslasele, et Hiina ei tule kunagi tankidega. Hiina tuleb rööbaste, betooni ja laenudega. Ja see, kes kontrollib rööpaid, kontrollib kõike, mis neil sõidab.

Sellele tsitaadile me algallikat ei leidnud. Loos ei ole kuupäeva, ei ole kohta, ei ole salvestist. Vestluskaaslane palus loo väitel end mitte nimetada. Žirinovski suri 2022. aasta aprillis ega kinnita ega lükka enam midagi ümber.

Kuid mõtet rööbastest saab kontrollida. Ja Lätile on see ebamugav. Sest küsimus ei ole Kasahstanis. Küsimus on meis.

Kes kontrollib rööpaid, mida mööda meie kaubad tulevad?

Hiina kaubavahetus viie Kesk-Aasia riigiga oli 2024. aastal 94,8 miljardit dollarit (Hiina tolli andmed). Venemaa oma — üle 50 miljardi, ütles Kasahstani president Kassõm-Žomart Tokajev. Nende arvude järgi on Hiina peaaegu kaks korda suurem. Euraasia Arengupank hindab Hiina kaubavahetust madalamaks — 66,2 miljardit —, kuid ka siis on Hiina eespool.

27. detsembril 2024 algas nurgakivi panekuga Kõrgõzstanis Hiina–Kõrgõzstani–Usbekistani raudtee ehitus; täies mahus käivitusid tööd 2025. aastal. Pikkus — umbes 486 kilomeetrit, suurem osa Kõrgõzstanis (teistes allikates 454–523 km). Hinnanguline maksumus — 4,7 miljardit dollarit. Seda ehitavas ühisettevõttes kuulub Hiinale 51 %, Kõrgõzstanile ja Usbekistanile kummalegi 24,5 %. Kontrollpakk on Pekingis.

On ka vanem näide. 2011. aasta jaanuaris hääletas Tadžikistani parlament selle poolt, et anda Hiinale üle umbes 1000 ruutkilomeetrit Pamiiri mägedest. Hiina oli algselt nõudnud üle 28 000.

Nii lihtne see siiski ei ole. Hiina Ekspordi-Impordipanga osa Kõrgõzstani välisvõlas väheneb: 2025. aasta augusti lõpus umbes 30 %, 30. novembril 28,4 %. Türgi Riikide Organisatsiooni kuulub kolm Kesk-Aasia riiki. Venemaa baas Tadžikistanis võib jääda kuni 2042. aastani. Viraalne lugu väidab, et Kesk-Aasia kuulub juba Hiinale. Arvud näitavad muud: see on turg, kus Hiina on suurim tegija, kuid mitte ainus.

Läti unistas Hiina transiidist kaua. Esimene Hiina konteinerrong saabus Riiga 2016. aasta novembris. Toona ütles Hiina raudtee konteinervedaja juhi asetäitja, et kulud langevad, kui marsruut hakkab toimima mõlemas suunas. 2017. aastal avati marsruut Ürümqist läbi Kasahstani Riiga, 2018. aastal saabus Riiga rong Xi'anist läbi Minski. Püsivat regulaarset Hiina rongiliiklust, mis oleks säilinud tänapäevani, me allikatest ei leidnud.

Ka Rail Baltica planeerijad ei pannud Hiinale suuri lootusi. 2017. aasta kulude-tulude analüüsis (EY) hinnati Rail Baltica potentsiaali Hiina–Euroopa maismaamarsruudil Aadria koridori analoogia põhjal kui „approx. 0.39 mln tonnes by the year 2050“. Võrdluseks: Läti raudteel veeti 2025. aastal 9,5 miljonit tonni.

11. augustil 2022 lahkus Läti Hiina ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide koostööformaadist „16+1“. Välisministeeriumi teade oli lühike. Põhjus: Läti praegused välis- ja kaubanduspoliitika prioriteedid. Läti lubas ka edaspidi taotleda Hiinaga „constructive and pragmatic relations“.

Import Hiinast kasvab samal ajal edasi. 2025. aastal importis Läti Hiinast kaupu 1,02 miljardi euro väärtuses — 4,35 % kogu impordist. Hiinasse eksportisime 222 miljoni euro eest. Hiina müüb meile. Regulaarset Hiina transiitrongi läbi Läti me ei leidnud ja statistika Hiina kaupu eraldi välja ei too.

Siit algab see, mis jutuajamistes transiidist sageli kõrvale jääb. Raudteel Lätti saabunud kaubad, tuhat tonni (Läti statistikaamet):

2019. aastal andsid Kasahstan ja Usbekistan kokku umbes 1,3 % neist kaupadest. 2025. aastal umbes 31 %. Venemaa umbes 36 %.

Raudteel saabuvaid kaupu on 2019. aastaga võrreldes kuus korda vähem. Kuid sellest, mis on alles jäänud, on peaaegu kolmandik Kesk-Aasia.

Ja nüüd vaadake kaardilt, kust kaudu need liiguvad.

Kasahstanist Lätti ei saa rööpaid mööda ilma praamita sõita Venemaad läbimata. Ja Venemaa tegutses sel aastal.

Alates 1. juunist 2026 kahekordistas Venemaa raudteetariifid Eestisse, Lätti ja Soome suunduvatele kaupadele (föderaalse monopolivastase teenistuse korraldus nr 306/26). Kas see puudutab ka Kasahstani ja Usbekistani transiiti, LSM-i teates ei öelda. Alates 1. juulist sulges Venemaa „ajutiselt“ Kārsava vastas asuva Põtalovo piiripunkti. Põhjust ei ole nimetatud, tähtaega samuti mitte. Peamine piiripunkt Zilupe–Sebež, mille kaudu liiguvad kaubad Venemaale, Venemaalt ja Kesk-Aasiast, jääb avatuks.

Esialgu.

Žirinovskile omistatud lause ütleb: kes kontrollib rööpaid, kontrollib kõike, mis neil sõidab. Läti rööpaid haldab Läti Raudtee. Kuid teed nendeni ei kontrolli ei Hiina ega Läti. Seda kontrollib Venemaa.

Läti välisministri aastaaruandes 2025. aasta kohta on kirjas, et Läti toetas ELi ja Kesk-Aasia suhete süvendamist, tugevdades ELi rolli piirkonnas ja piirkondadevahelist praktilist koostööd ning tasakaalustades Venemaa ja Hiina mõju. Samas aruandes öeldakse, et Hiina „võimaldab“ Venemaa agressiooni „kahese kasutusega kaupade, tehnoloogiate, majanduslike tarnetega“ (meie tõlge).

Lätil on selles piirkonnas ka oma inimene. Alates 1. märtsist 2025 on ELi eriesindaja Kesk-Aasias Läti diplomaat Eduards Stiprais (volitused kuni 2027. aasta veebruari lõpuni).

Euroopa räägib suurtes arvudes. 2024. aasta jaanuaris teatas Euroopa Komisjon 10 miljardist eurost Kesk-Aasia transpordiühenduste jaoks. Komisjoni enda teates on aga öeldud, et need on „compiled contributions from international partners“. Komisjon ja Euroopa Investeerimispank on ise sellele eesmärgile eraldanud 1,5 miljardit.

Ja on veel üks arv, millest tuleb ausalt rääkida. Läti eksport Kõrgõzstani oli 2021. aastal 6,7 miljonit eurot. 2023. aastal 58,2 miljonit. 2024. aastal 20,4 miljonit, 2025. aastal 22,8 miljonit. Andmed ei näita, kuhu need kaubad jõudsid, ega tõenda mingeid rikkumisi. Kuid 2024. aasta juulis selgitas Läti tolliameti direktor Raimonds Zukuls LTV-s, et kui kaup on Kasahstanis või Kõrgõzstanis tollivormistuse läbinud, ei ole edasised takistused selle jõudmiseks Venemaa Föderatsiooni enam Läti kontrollitsoonis. 2026. aasta aprillis rakendas EL esimest korda oma sanktsioonidest kõrvalehoidmise vastast vahendit Kõrgõzstani suhtes — keelas sinna teatud kategooriate kahese kasutusega kaupade ekspordi.

Läti mõju Kesk-Aasiale on väike ja üksi Läti seda ei muuda. Tegelik hoob on EL ja Läti on selle sees: ELi eriesindajaga ning Läti Riigipiirivalve juhitud ELi Kesk-Aasia piirihaldusprogrammiga (BOMCA). Lätil endal oli 2025. aastal Usbekistanis kaheksa kahepoolset arengukoostööprojekti. Kasahstani ja Usbekistani kaubad kasvasid 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga, samal ajal kui kogumaht langes. Venemaa tariife Riia tühistada ei saa.

Kuid just seepärast jäävad küsimused alles.

• Kas 1. juuni tariifid kehtivad ka Kesk-Aasia transiidile?
• Kui palju on transiit pärast tariifide kahekordistamist kaotanud?
• Mis on plaan, kui Venemaa sulgeb ka Zilupe?
• Kas Kesk-koridor — üle Kaspia mere, Venemaast mööda — annab Lätile midagi?
• Kas viimastes Rail Baltica arvutustes on Kesk-Aasia kaubad üldse sees?

Hiina tuli rööbastega. Lihtsalt mitte meile.

Meil on rööpad samad, mis olid, ja tee nendeni kulgeb läbi sama naabri. Kasahstani ja Usbekistani kaubad moodustavad peaaegu kolmandiku sellest, mis raudteel veel Lätti jõuab. Kuid need sõidavad Venemaa rööbastel, Venemaa tariifidega, läbi Venemaa piiripunktide.

Niisiis — kes kontrollib rööpaid, mida mööda meie kaubad tulevad?

Vastus on teada. Küsimus on selles, kas on plaan.

• Kas Venemaa 1. juuni tariifid kehtivad ka Kasahstani ja Usbekistani transiidile läbi Venemaa. Mõni meediaväljaanne nii kirjutab, kinnitust me ei leidnud.
• Kui suur osa Lätti saabunud kaupadest on Hiina päritolu. Läti statistikaamet seda eraldi välja ei too.
• Kuhu jõudis Läti eksport Kõrgõzstani aastatel 2022–2023.
• Kas viimastes Rail Baltica kulude-tulude arvutustes on Kesk-Aasia kaubad arvesse võetud. 2024. aasta analüüsi täielikult avada ei õnnestunud.